Translate/tõlge

teisipäev, 15. juuli 2025

Kivi-Vigala surnuaial - külaskäik juurte juurde II



Mari Saaliste s.Rumma 1877-1945 (elas 68 aastaseks).



Hiidvana elupuu koor



 Hauaplats jääb mitme hiidvana elupuu vahele


Kirbla kirik ja surnuaed - külaskäik juurte juurde I


Kirbla Püha Nikolause kirik on väikseim kivikirik Eestis (pikkus 28,9 m, laius 11 m). Hoone rajati Lihula kiriku abikirikuks Saare-Lääne piiskop J. Orgase eestkostel u.a 1500. Esimene kirjalik teade kiriku olemasolust pärineb aastast 1531. 


Legendi järgi ei suudetud kiriku asukohas kokku leppida, 
lõpuks taevas ise andnud märku ja ootamatu välgunool sähvatanud Kirbla mäel. Pikne oli purustanud sauna suuruse ohvrikivi, sinna kirik rajatigi.



Hiljemalt 18. sajandil ehitati Kirbla kirikule kivist torn, 
õieti praeguse torni alumine osa. 
1766. a. sai kirik praeguse laelühtri ja 1783. a. hilisbarokse altariseina.
1802. a. ehitati torn kõrgemaks ehk selliseks nagu me seda praegu näeme. 




Huvitav raudahi, mis tundub, on kaetud mingi materjaliga


Hoone teevad omapäraseks akende ebaühtlane suurus ja asetsemine. 
Üks aken asetseb põhjaseinas, lääneseinas on ümarkaarne aken ning 
lõunaseina akendest keskmine on võrreldes teistega palju kitsam ja kõrgem.



Altarimaal ..Jeesuse aukirgastamine” Clodt, 1770 (õli, lõuend) 

Suurt altarimaali raamivad antiigipärased sambad ja rokokoohõnguline pealmik. 

1840. a. kinkis Vanamõisa omanik Julie Clodt von Jürgensburg Kirbla kirikule altarimaali. 

Sellel on kujutatud Jeesuse kirgastamist, Mooses ja Eelija teine teiselpool Jeesust ja jüngrid all maas. Maali eeskujuks on Raffaeli maal „La Transfiguratione“. 

Kirbla maali kinkija kohta on teada, et tema abikaasa poolvend oli 

kunstnik Georg Gustav Johann Clodt von Jürgensburg (1776 – 1839).






Kirikul on kaks ust - ilma raidportaalita peauks asetseb torni all lääneseinas.
Teine sissepääs, kustkaud pääseb kooriruumi, on lõunaseinas.


Huvitavate sümbolitega külguksed




Ära vistaud raudristid

























Vanad sammaldunud kiviristid




Kirbla surnuaeda on maetud minu esivanemad, 
Rumba külast Rumba ajaloolise kivisilla lähistelt pärit Rumbad (Rummad).


Rumba küla tekke kohta on ajalooallikates suhteliselt vähe infot. Keskajal oli Rumba kohal suure rannarootslaste osakaaluga sisemaal asuv küla, mis 17. sajandi lõpuks oli juba eestistunud. 19. sajandil oli külas külakõrts (1826. aastast, nüüdseks varemeis), Vanamõisa mõisale alluv Rumba poolmõis (iseseisvus 1880. aastal) ning Vana-Vigala mõisale kuuluv vesiveski (teateid aastast 1512, nüüdseks varemeis). Varem moodustas Rumba koos kagus asuva Märjamaa valla Kojastu külaga kaksikküla (Kojastu-Rumba või ka Kojastu-Rumma) 

Aastatel 1931–1968 läbis küla Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee, mille ääres asus Rumba raudteejaam. Raudtee eriprojekti järgi valminud betoonvõlvsild on arhitektuurimälestisena kaitse all ning on tänapäeval kasutuses maanteesillana. Allpool foto wikipedia


Praegu jääb Rumba küla Läänemaa ja Pärnumaa piirile