Paastumaarjapäev (25.märts) oli üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi,
kutsutud ka kevade alguspäevaks, naistepühaks.
Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd: kangaste kudumine ja ketramine.
Päeva nimetus eesti rahvakalendris tuleneb lihavõtte-eelsest paastuajast. Maarjapäev on aga naiste püha: et palged punased püsiksid,
oli kombeks juua "maarjapuna" ehk punast veini.
Paastumaarjapäeval tuleb karu talvepesast välja,
vares paneb pesale esimese palgi,
ronk ristib poegi ning saabuvad esimesed rändlinnud.
Algab komme enne toast lahkumist võtta linnupetet,
kui seda ei tehtud, võis tervisega asi halvaks minna.
Just praegu, kui õues on juba hämar ning pole näha, mis lindudega tegemist,
kuulen avatud aknast rändlinnuparvede saabumist.
Arvata võib, et need kluugutajad on haned.
Loodan, et need kaugelt tulijad ikka midagi hamba alla saavad,
sest päeval oli 4 kraadi ringis sooja ja maa võib veel külmunud olla,
mis seal kasvada saabki.
