Translate/tõlge

Kuvatud on postitused sildiga Pühad ja tähtpäevad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Pühad ja tähtpäevad. Kuva kõik postitused

pühapäev, 23. veebruar 2025

Minu Eesti


Eesti Vabariik 107
sini-must-valge
(Merle Kruusa foto)


Eesti päeva segadus minu klassis 
ja mõned hetked...








pühapäev, 3. november 2024

Hingedepäev 2024

  Hingedepäev oli laupäeval. Reedel oli kohutav torm. 

Ka laupäeval polnud see veel päriselt vaibunud, 

nii et lähedaste haual kõiki küünlaid põlema süüdata ei õnnestunudki.

Koduakendel põlesid aga küünlad südaööni.




Kolm fotot Rahumäe surnuaialt hingedepäeval.

pühapäev, 3. detsember 2023

Esimene advent


 ESIMENEADVENDIPÜHAPÄEV, 3. detsember 2023

Advendiaeg koosneb neljast nädalast enne esimest jõulupüha.

Advendipühapäevi on seega neli, esimesega algab kirikuaasta.

Advent pärineb ladinakeelsest sõnast adventus ning märgib Issanda tulemist, mida kuulutabki ette Jeesuslapse sünd.

Eesti vanas rahvakombestikus jõuluootus advendiajaga ei seostunud.

Advendipühapäeva hakati meil tähistama alles 20.sajandi lõpupoole

advendiküünalde süütamisega (vastavalt 1., 2., 3.küünal) ja kokkutulemisega väljakukuuse juurde.



laupäev, 4. november 2023

Hingedepäev


 Lauri Räpp kirjutas hingedepäeva mõtiskluse 2.novembril 2023

Kuidas teil seal läheb? Sealpool pilvepiiri. Teiselpool nähtamatut silda. Millist värvi on seal õhk ja kuidas mööduvad teie päevad?

Meil, siinpoolsetel pole vist mõtet rääkida, kuidas meil lood on. Teate ju niikuinii. Ja näete. Itsitate, kui arvame, et me elus siin sünnivad veidrad juhused ja kokkusattumused. Need kõik on ju teie sätitud, onju. Elate ja tunnete kaasa kui meil on raske, süstite meisse lootust kui tunneme end lootusetuna. Vahel tunnemegi ja ka see on okei.

Ometi me räägime teiega ja teile. Vanade fotode ees, süüdatud küünalde valgel, teie ihu viimse maise puhkepaiga juures. Nii hoiame teid elus. Ja teie meid. Kõik käib ringiga.

Täna on hingedepäev. On täiesti okei öelda, et kuigi te olete elus me mälestustes, mõtetes, fotodel ja lugudes, on vahel tunne, et ma pudenen suurest igatsusest tuhandeks nähtamatuks tolmukübemeks.

Aga see on okei.

Igatsus on hinge loomulik osa, mida ei tasu peljata, kui ta on ilus. Lihtsalt mõni igatsus on valus ja ilus ühekorraga. Siis, kui puudutused jäävad igaveseks kättesaamatusse kaugusse, ent hing on ometi teise südame kõrval. Hingeside on nähtamatu, kuid katkematu.

Aga mu ja meie eludes on piisavalt igatsusi, mis ilusad. Seesugused, mil süda on justkui kümme tuhat kilomeetrit kallitest eemal. Igatsed, sest pole nii ammu teineteist päriselt näinud. Eriti tugeva hingesideme puhul võib „nii ammu“ tähendada vaid mõnda päeva.

Ilus igatsus paneb unistama. Valus igatsus tekitab aga soovi unustada. Ja nii meie -siinpoolsed – muudkui käime oma päevateed ja öiseid radu. Püüame unistusi ja soovime unustada. Vahel unustame unistada ja siis leiame end kesk unistusi. Sel teel olles kanname kaasas teadmist, et iga ihu saab kord tuhaks või mullaks, kuid hing on lüli katkematust ahelast.

Mu tänast päeva saadab üks mu kirjutatud tekst. See on sinust ja sulle, aga ka sinust ja sulle samuti. See on kõigile sealpoolsetele. Pilvepealsetele.

mul aeg on minna

sa ära nuta

ma lähen sinna

kus aeg ei rutta


seal hingehaavad

paranevad

valud vaevad

ununevad


kuigi aeg siit

viib mu näo

me vahel niit

mis eal ei kao


nii olen mõtteis

pilvedes

ja tulen tuultes

vihmavees


mu salamärke

silmas pea

nii leiad elus

kõik mis hea



Rahumäe surnuaial hingedepäeva õhtul 2023