Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev,
ka musta lindi päev, on Euroopa Liidus 23. augustil tähistatav rahvusvaheline
kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päev.
Algatus stalinismi ja natsismi ohvrite
mälestuspäeva üle-euroopaliseks tähistamiseks tehti 2008. aastal Euroopa Parlamendis.
Lõplik otsus võeti Euroopa Parlamendis vastu 2. aprillil 2009.
21. mail 2009 kiitis Eesti valitsus heaks
seaduseelnõu, mis kuulutas 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite
mälestuspäevaks.
Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks valiti kuupäev, mil 1939. aastal Moskvas allkirjastati Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollidega jagati Ida-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa vahel mõjusfäärideks. Pakt ja selle salaprotokollid lõid aluse iseseisvate riikide, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu, okupeerimiseks ja annekteerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi suures ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.
Eesti Mälu Instituut kutsub Teid 23. augustil, rahvusvahelisel totalitaarsete
režiimide ohvrite mälestuspäeval mälestustseremooniale ja -kontserdile Eesti
kommunismiohvrite memoriaali Maarjamäel.
Kogunemisega mälestame inimvaenulike
ideoloogiate süütuid ohvreid ning näitame, et hoolime ajalootõest ja
vabadusest. Üritus toimub vabas õhus ja on kõigile avatud.
11:15-11:45 toimub uute nimetahvlite
avamine mälestuskoridoris. Nimeplaatide avamisel kõnelevad Eesti Mälu
Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ja represseeritu pereliige Birgit
Keerd-Leppik.
12:00-12:50 toimub mälestustseremoonia.
Kõnelevad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Riigikogu esimees Henn
Põlluaas, justiitsminister Raivo Aeg ning represseeritute ja
noorteorganisatsioonide esindajad. Toimub palvus ja igaühel on võimalus asetada
memoriaalile pärg või lillekimp.
12:55-13:30 toimub mälestuskontsert.
Pärast mälestuskontserti istutatakse
memoriaali koduaeda õunapuu, millega pannakse alus uuele traditsioonile.
Tänavu 23.08. möödub 81 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis lõi aluse iseseisvate riikide okupeerimiseks kommunistliku NSV Liidu ning natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolt ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus hukkus sõjas ning ideoloogiliselt motiveeritud repressioonides kümneid miljoneid inimesi.
Mälestuspäeva põhikorraldajad on Justiitsministeerium, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Inimõiguste Instituut, Vabaduse ja okupatsioonide muuseum Vabamu, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit.
