28.oktoober on simunapäev.
"Siim
teeb sillad soode pääle, madalate maade pääle, mardile maale tulla."
Siim on sillaehitaja, sügise ja talve
vahel, meie ja kõigi nende vahel, kes juba säälpool...on ju hingedeaeg ja neil
luba siiapoole käima tulla. Ehk siis ka sillad abiks-
Ja ongi meie elus nii, et osad ehitavad
sildu, osad lammutavad.
Päevasündmustele mõeldes meenus üks väga
tuntud lugu jutumaailmas.
Vana Jack pidas väikest talu ja tal oli üks
hea naaber.
Nad olid terve elu sõbrad olnud. Ja nüüd,
kui nende abikaasad olid siit ilmast lahkunud ja lapsed kodust välja kasvanud,
jäid neile ainult nende talud… ja sõprus.
Kuid siis juhtus, et ühel päeval läksid nad
riidu. Esimest korda elus. Ühe äsjasündinud ja eksinud vasika pärast.
Jacki lehma vasikas oli läinud Jacki naabri
maale ja seetõttu pidas too seda enda omaks. Aga Jack nägi kohe, et see oli
nagu kukkunud lemmiklehma suust.
”See on minu oma,” ütles ta.
Naabrimees väitis, et hoopis tema oma.
Noh, nad olid mõlemad pisut kangekaelsed ka
ja nüüd oli see hea võimalus seda välja näidata. Nii nad lihtsalt lõpetasid
üksteisega suhtlemise ja rääkimise.
Möödus nädal.
Ühel hommikul koputati Jacki uksele.
Seal seisis tööriistakotiga noor mees. Tal
oli lahke hääl ja tumedad sügavad silmad ning ta ütles: „Olen puusepp ja otsin
tööd. Võib-olla on teil mõni väike töö pakkuda?”
Jack kutsus mehe kööki, pakkus süüa ja
juua.
Nad sõid ja rääkisid, ja siis ütles Jack:
"Mul on jah üks pakiline töö sulle. Minul on naaber. Üks jonnakas ja
kangekaelne vanamees. Mina ei taha teda ega tema talu silmaotsaski enam näha.
Ehita meie vahele üks suur ja suur kõrge aed!"
Ja puusepp ütles: "Noh, kui teil on
materjali ja naelu, siis ma saan ehitada tõesti midagi, mis teile
meeldib."
Puusepp hakkas tööle. Ta töötas ladusalt ja
kiiresti. Mõõtis, saagis ja naelutas.
Oli juba päikeseloojangu aeg, kui vana Jack
vaatama läks, kaugel meistrimehe töö kah on. Aga...Jack jäi üllatusest seisma,
sest seal polnud kõrget aeda!
Seal oli sild, mis kulges ühe mehe maa
servalt teisele! Sellel olid käsipuud ja kõik – tore töö – ja mis veel!
Naabrimees tuleb joostes üle silla, sirutab käe välja ja hüüab:„Jack, sa oled
üks tore mees! Mina poleks kunagi suutnud seda teha. Aga mul on nii hea meel,
et saame seda silda mööda jälle sõpradeks.
Ja tead, see on sinu vasikas küll, noh... ”
Ja Jack surus naabrimehe kätt ja koos
vaatasid nad äsja ehitatud silda - hästi tehtud, midagi pole öelda!
Samal ajal hakkas puusepp oma tööriistu
kasti panema, tõstis need siis õlale ja hakkas minema. Jack hüüdis: "Oota,
oota, ära mine ära! Mul on veel palju tööd sulle pakkuda…”
Puusepp naeratas ja ütles: „Ma tahaksin
edasi jääda küll, Jack, aga ma ei saa. Mul on veel palju sildu vaja
ehitada."
Nii ta kõndis edasi ja nii ta ehitab neid
sildasid ikka siin ja sääl.
Küll väga tuntud lugu, aga tundub, et mõnele inimesele ikka õigel ajal jutustamata jäänud...
Simunapäev on rahvakalendris üldiselt üsna
vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmaga seotud vanasõna - Siim teeb
sillad, Nigul lööb naeltega kinni.
Vanemates trükistes on simunapäeva
nimetatud hingedeaja lõpuks. Sakslastel on simunapäeval keelatud ketrustööd,
lätlastel lõpeb hingedeaeg.
Oktoobrikuud on nimetatud ka simunakuuks ja
kolletuskuuks. Simunapäev kuulub talve alguspäevade loendisse. Siitpeale oodati
jääkatte tekkimist ja talveteede kujunemist.
.jpg)
