Puhast ruumi

 

On uskumatu, et iga inimese atmosfääris valitsebki tasakaal, see, mida ma pole seni just väga uskunud. Et kui puhastad seisvatest asjadest oma ümbrust, siis voolab sinna asemele puhas energia ja võib tulla midagi sellist, mida oodata ei osanudki.

Olen viimastel aastatel teinud kodus ,,suurpuhastust'' ning viinud second handi, misjonipoodidesse, varjupaika, taas/uuskasutuskeskusesse ja spunki (asjade tasuta äraandmise võimalus) kolme põlve ja nelja majapidamise asju, mis terve elu on kogutud ja kogunenud - vanaema ja tädi, mehe ema, enda ema ja enda pere asju. Ikka on neid tohututes hunnikutes ja elamisruumi napib. Ära olen jaganud nõusid, mööblit, kardinaid, kangaid ja palju muud.Viimasel ajal olen likvideerinud paberirulle, tapeete, plakateid, pakkepabereid ja maakaarte.

Where there is clutter,

there’s no room for calm and content.

Be ruthless.

Clear out the chaos

and make space for the things in life that really matter.

Ja veel samal teemal:

Is what you’re holding onto worth the space it’s taking up?

Dr. Nicole Addison

Kas see, millest kinni hoiad, on seda ruumi väärt, mille see võtab?

Novembri algus

 

Hingedepäev

 Lauri Räpp kirjutas hingedepäeva mõtiskluse 2.novembril 2023

Kuidas teil seal läheb? Sealpool pilvepiiri. Teiselpool nähtamatut silda. Millist värvi on seal õhk ja kuidas mööduvad teie päevad?

Meil, siinpoolsetel pole vist mõtet rääkida, kuidas meil lood on. Teate ju niikuinii. Ja näete. Itsitate, kui arvame, et me elus siin sünnivad veidrad juhused ja kokkusattumused. Need kõik on ju teie sätitud, onju. Elate ja tunnete kaasa kui meil on raske, süstite meisse lootust kui tunneme end lootusetuna. Vahel tunnemegi ja ka see on okei.

Ometi me räägime teiega ja teile. Vanade fotode ees, süüdatud küünalde valgel, teie ihu viimse maise puhkepaiga juures. Nii hoiame teid elus. Ja teie meid. Kõik käib ringiga.

Täna on hingedepäev. On täiesti okei öelda, et kuigi te olete elus me mälestustes, mõtetes, fotodel ja lugudes, on vahel tunne, et ma pudenen suurest igatsusest tuhandeks nähtamatuks tolmukübemeks.

Aga see on okei.

Igatsus on hinge loomulik osa, mida ei tasu peljata, kui ta on ilus. Lihtsalt mõni igatsus on valus ja ilus ühekorraga. Siis, kui puudutused jäävad igaveseks kättesaamatusse kaugusse, ent hing on ometi teise südame kõrval. Hingeside on nähtamatu, kuid katkematu.

Aga mu ja meie eludes on piisavalt igatsusi, mis ilusad. Seesugused, mil süda on justkui kümme tuhat kilomeetrit kallitest eemal. Igatsed, sest pole nii ammu teineteist päriselt näinud. Eriti tugeva hingesideme puhul võib „nii ammu“ tähendada vaid mõnda päeva.

Ilus igatsus paneb unistama. Valus igatsus tekitab aga soovi unustada. Ja nii meie -siinpoolsed – muudkui käime oma päevateed ja öiseid radu. Püüame unistusi ja soovime unustada. Vahel unustame unistada ja siis leiame end kesk unistusi. Sel teel olles kanname kaasas teadmist, et iga ihu saab kord tuhaks või mullaks, kuid hing on lüli katkematust ahelast.

Mu tänast päeva saadab üks mu kirjutatud tekst. See on sinust ja sulle, aga ka sinust ja sulle samuti. See on kõigile sealpoolsetele. Pilvepealsetele.

mul aeg on minna

sa ära nuta

ma lähen sinna

kus aeg ei rutta

seal hingehaavad

paranevad

valud vaevad

ununevad

kuigi aeg siit

viib mu näo

me vahel niit

mis eal ei kao

nii olen mõtteis

pilvedes

ja tulen tuultes

vihmavees

mu salamärke

silmas pea

nii leiad elus

kõik mis hea

Rahumäe surnuaial hingedepäeva õhtul 2023