Kultuur ja subkultuur - punk

Olen uhke oma poja esitluse üle ja kuulsin siit mõndagi huvitavat.
Vaat, mida tähendab kaugõppimine tänapäeva ülikoolis

Aprilli lõpupäevil lörtsisadu

Pühapäevaöiseid mõtisklusi

Ristna nina ja Keibu

Jürikuu viimasel laupäeval suundusime jälle otsima kohti, 

kus oleks ilus loodus, aga vähe rahvast. 

Sellise koha leidsimegi. 

Neeme tipul asus ainult kaks uut eluaset,

loodus oli aga eriline ja puutumatu. 

Rannas oli kõva tuul, lahel tervitasid meid luiged. 

Nendest 7 ujusid meiega kaasa, 

tulid lausa paari meetri kaugusele ja Kaaru sattus neist vaimustusse. 

Alguses ei vaadanud Kaaru mere poolegi, ta väldib alati vett. 

Ta on malamuut, lumekoer.

Kui Kaaru muidu vaevalt oma käpad märjaks teeb, 

siis nüüd oli luikede tõttu korraga turjani jääkülmas merevees. 

Pole aimugi, mida ta oleks luikedega ette võtnud, 

kui rihm poleks teda tagasi hoidnud.

Juss mõnuleb alati merevees, olgu nii külm kui tahes, 

kohe kõhuli sisse ja siis lakub merevett.

Ristinina (ka Ristna nina) on neem või maanina Harjumaal, 

Lääne-Harju vallas, Keibu külas. 

Neem asub Loode - Eestis ja jääb Paldiskist allapoole 

ning Nõvast ja Haapsalust ülespoole.



Risti kihelkonna ajalooalbum on kirjutatud nii: 
Keibu küla on põline rannaküla, 
mida kirjalikult on esmakordselt mainitud 1284. aastal.

1275–1285 .aastail mainitud Kaypenkoya, Kapenkayo 

1402 kirjas kui Kaypennkayue, Kaybenkayue (küla)

1402 oli küla juba Harjumaa piires – Läänemaa piir oli nihkunud läände.

Külanimi on olnud kaheosaline, järelosis kaev : kaevu (kaju). 

Algusosa lähtub isikunimest, Keibe, Keiben, Caibo, Kaybe, Kaiben, 

1519 Lauri Keypepoyck. 

XIII saj lõpul oli mainitud Läänemaa ja Harjumaa piiril olevana.

Keibu laht on nime saanud Keibu külalt.

Keibu randa nimetatakse laulva liivaga rannaks. 

Neemetipust ida poole jäi huvitavate pooliku muna kujuliste kividega rand, 

kus oli ka liiva. 

Adru oli nii kuiv, et krõmpsus jala all mõnusalt.

Kasvas mingi huvitav taim (vasakul taime alge), millest praegu oli näha mugul (paremal).

Merikapsas 

Kõige huvitavam selles rannas oli otsekui suur paekivilaam mere piiril.

Merre võis otsekui paekivitrepilt astuda, kui mõnus see suvel võib olla.

Neemetipust lääne poole jäi paekiviklibune rand.

Sellises rannas tärkab igas inimeses tilluke geoloog, sest kivid tunduvad erilised.

Koju vaasi sai valgeid ja kollaseid ülaseid ning nurmenukke.

Loode-Eesti looduse kohta leiab üksikasjalikumat kirjeldust siit:
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/nova.html