Jüriöö tuled on süüdatud

Homme on jüripäev. 

Täna õhtul tähistatakse seda maarahva tähtsaimat püha üle-eestilise üritusega Jüriöö märgutuled. 

Tuli jõuab Paidest üle kogu Eesti. 

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, 

Läänemaal ja Saaremaal toimunud ülestõus.

Vastuhakk algas 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, 

kus kuninga vasallide poolt rõhutud

 eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks...

Kevadpühad ehk lihavõtted ehk ülestõusmispühad ehk munadepühad

Lihavõtted, munapühad ehk ülestõusmispühad, 

kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, 

algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast 

kevadist pööripäeva - 22. märts ... 26. aprill. 

Sel aastal Vaikne Reede 19.aprill ja ülestõusmine 21.aprill.

Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. 

Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule. 

Toidud

Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. 

Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. 

Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa.

 19. sajandi eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul erilised.

Keelud

19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. 

Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. 

Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.

Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel -

 uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.

Urbepäev käes ja kevad hiilib tasakesi tagasi

URBEPÄEV on liikuv püha, mille juures levinuim tava on pajuurbadega

 (ka kase vm okstega) urbimine, 

mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. 

Varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües 

ja sooviti neile tervist või näiteks: "Virgaks, viksiks!"

Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni. 

Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi. 

Mõnel pool on pajuurbi viidud ka haudadele.

Setudel ja Kagu-Eesti alal laiemalt kiiguti sel päeval laual ehk tsõõtati.

 Laud asetati kiikumiseks aiale või kännule. 

Selle kombega tervitati kevadet ja elujõu naasmist. 

Kiikumise juurde lauldi tsõõtamislaule.

Jürikuu esimene nädalavahetus

Päikseline pühapäev

Lemmiklillede - nurmenukkudega - maal köögiseinal

Päikseline aprilli algus

Aprillikuu üllatab meid imeliselt sooja ja päikselise algusega -

 päeviti 14 kraadi sooja ja millised pungad puudel!