Lihavõtted, munapühad ehk ülestõusmispühad,

kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad,

Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib.

Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule.

Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim.

Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad.

Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa.

19. sajandi eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul erilised.

19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne.

Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama.

Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.

Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel -

uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.