URBEPÄEV on liikuv püha, mille juures levinuim tava on pajuurbadega
(ka kase vm okstega) urbimine,
mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet.
Varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües
ja sooviti neile tervist või näiteks: "Virgaks, viksiks!"
Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni.
Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi.
Mõnel pool on pajuurbi viidud ka haudadele.
Setudel ja Kagu-Eesti alal laiemalt kiiguti sel päeval laual ehk tsõõtati.
Laud asetati kiikumiseks aiale või kännule.
Selle kombega tervitati kevadet ja elujõu naasmist.
Kiikumise juurde lauldi tsõõtamislaule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar