Translate/tõlge

Kuvatud on postitused sildiga Pärimus ja kultuur. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Pärimus ja kultuur. Kuva kõik postitused

neljapäev, 10. juuli 2025

Seitsmevennapäev

Seitsmevennapäev (10. VII)

Seitsmevennapäeva kohta leidub eesti traditsioonist muistend seitsmest magajast. Nõrk on tähtpäeva seos uskumusega, nagu põhjustaks seitsme venna üheaegne kirikusseminek selle kokkuvarisemist või maa alla vajumist. Kogu traditsioon piirdub võrdlemisi vähesega – vihmase või kuiva ilma ettearvamisega: sajab seitsmevennapäeval, siis sajab veel seitse nädalat. 






Nagu teiste juulikuu ilmaennete puhul, kajastavad seitsmevennapäeva ended ennekõike heinategija huve. Siit tuleneb mööndus: pisemgi vihmavahe - „niipalju kuiva, et mees jõuab hobuse selga hüpata“ - lubab loota edaspidiseks kuiva ilma. /folklore.ee/

Täna on õhtuni olnud pilves, aga veel sadanud pole....


foto:settlenorfolk

reede, 21. märts 2025

Käädripäev

 Oh õudust, minu ,,sõbrad'' maakodu aias asuvad end juba sisse seadma, täis eluvaimu.

KÄÄDRIPÄEV ehk USSILIIKUMISEPÄEV, 17. märts

Kirikukalendris püha Gertrudi surmapäev, siit lähtub käädripäeva nimetus. Rahvakalendris tuntud Võrumaal vastu Läti piiri, pärimus ongi ühine läti pärimusega. Käädripäev on ussiliikumisepäev: ussidele tuleb eluvaim sisse. Seepärast tuli lõnga kerida, et nad keras püsiksid. Öeldi, et karu keerab pesas käpuli, putukad ärkavad talveunest ja seamold heidetakse aia taha välja. Lapsi hirmutati käädrisantidega: kes lugeda ei oska, lõikavad keele ära ja õmblevad püksitagumiku peale paigaks.
Kuidas raamatuaasta edeneb? Võta (uuesti) ette Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu.“
Keri lõnga, aitab usside ja satikate vastu!
Täna ära pead kammi ega pesu pese, külvamisest rääkimata.
Helista Kärdile ja Gerdale.
Tee väike väljasõit Lätimaale. Leia kuus sarnasust ja erinevust.
Söö midagi teravat, nt Tai vokirooga.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92719799/rahvakalender-kaadripaev-toob-kevade-lahemale

esmaspäev, 16. detsember 2024

Juured Vigala kihelkonnast


Halle suurrätte ja punaseid seelikuriideid Vigala kihelkonnast.
Fotod tehtud Silaotsa talumuuseumis















 

pühapäev, 3. november 2024

Hingedepäev 2024

  Hingedepäev oli laupäeval. Reedel oli kohutav torm. 

Ka laupäeval polnud see veel päriselt vaibunud, 

nii et lähedaste haual kõiki küünlaid põlema süüdata ei õnnestunudki.

Koduakendel põlesid aga küünlad südaööni.




Kolm fotot Rahumäe surnuaialt hingedepäeval.

neljapäev, 28. märts 2024

Aili Paju ,,Tagasi Tuulemaale''

Teose tutvustus:

„Tagasi Tuulemaale“ on pihtimuslik lugu, mis saab alguse rongis võrokesest memme hingesoojast naeratusest. Ootamatult triivivad mällu ladestunud pildid pinnale.

Millist eksistentsiaalset jõudu ja vaprust tähistab rünnakute all elanud paikne talupere, kes hoidnud oma keelt, maad, metsa... Millist ellujäämise tähendust kannavad meietundega peresidemed, millega taastati ühe sajandi jooksul koguni kaks korda pisipiiririigi iseseisvus.

Dokumentaalse vestluse teljeks on koolitüdruku, üliõpilase, arsti lüürilised elamused kodusest loodusest ja suundumused ateistliku, totalitaarse süsteemi tingimustes.

Kuidas on totalitarismis hulpinud hing saanud olla usaldusväärne, hooliv, uljas ja kanda enese südamepõhjas lootust - ühel päeval oleme nagunii vabad!

Aili Paju on armastatud kirjanik, taime- ja loodusravi propageerija, arst, teadlane, Tartu Ülikooli professor, kelle sulest on ilmunud mitukümmend raamatut.


Minu märkmed:

lk 51 Kui ostsin maakodu, vaevas mind algul probleem, ega elutse siin rästikuid. (Minu senini suurim hirm).Pidev valvelolek, ajuti atavistlik# hirm roomajate ees oli saatnud mind lapsepõlvest peale. /---/

Mind lohutati, rästikuid polevat õues kordagi nähtud.(Täpselt sama luisati mulle, kui anti maja võtmed üle).Kui nägin puukuuris halgude vahel vilkaid sisalikke sehkendamas, rahunesin minagi.Tean, kus liiguvad sisalikud, seal madusid pole....(Lootsin sama, kui nägin aias mitmel pool armsaid pruunikaskuldseid sisalikke) Kuid nastiku ja rästikuga ma siiski kohtusin, ja huvitav, hirmust polnud jälgegi.

Nastikuga kohtusin hiljem oma aias. Esialgu ehmatasin, kui nägin siuglemas suurt madu peenra vahelt õuemurule. Muidugi arvasin, et tegemist on rästikuga, kuid kollased täpid ta põskedel ja jämenenud keskkoht kinnitasid, tegemist on äsjaeinestanud rahuliku nastikuga.

Mul olid jalas tugevad hollandi puukotad, trampsin ta järel ja noomisn teda. (Minu puhul ei aidanud ei trampimine ega karjumine, madu lamas rohu sees peidus rõngas rahulikult edasi, üks samm veel ja oleksin talle pahaaimamatult oma aias peale astunud). Nastik üritas pugeda peitu tihedasse ebaküdooniapõõsasse, sinna ei lasknud ma tal libiseda. Siis pöördus ta lauda poole. Ma jäin seisma. Loom ei kuulnud enam mu raskeid  samme, temagi peatus, upitas korraks end maast üles, nagu madudel kombeks, ja vaatas tagasi. Mis ta nägi, ei tea, neil ju kehv nägemine, aga mu valjult öeldud sõnu pidi ta kuulma.(Mina tean, et madudel pole kõrvu, ta ei saanud midagi kuulda).

Ütlesin: mine, mine, ära tagasi tule, ole õnnelik, et eluga pääsed./---/

Naabrimees teatas, su teekurvil losutab keras suur madu. /---/Ma lõin ta eile siit minema, ütlesin, kui tagasi tuleb, läheb haprasti.


lk 113

Kõrvalepõikeks märge Tiibeti budismist, kus Roheline Tara, kui tähtsaim jumalus väljendab kaastundeprintsiibi naiselikku aspekti. Roheline Tara sümboliseerib valmisolekut rutata esimese palve peale appi kõigile elusolenditele./---/ Rituaali ajal tehakse Rohelisele Tarale ohverdusi/---/: et ei oleks haigust, kannatust, viletsust, sõda ja näljahäda, et oleks rahu igas riigis terves maailmas./---/ Märkimisväärselt sarnaneb tiibeti lugulaul meie iidse õunapuulauluga (lk 112).


lk 117 Maakodu on eestlaste unistus. Järelsõna asemel. Hommikul on ruumi, puhast õhku, linnulaulu ja...kui palju eesseisvaid töid./---/ Maaelu ei lase eestlastel zombistuda, palun väga, ellutärkamisvõime on alles, anna vaid võimalus tegutseda! Omamoodi hull mõte, aga küllap just nii vabaneb hing okupatsiooniajastu märkidest.


#Atavism ehk kõukumus on evolutsioonibioloogias nähtus, kus mingil organismil taasilmnevad kaugete esivanemate juba kadunud või redutseerunud tunnus(ed). Atavism on evolutsiooni mõttes tagasiminek, sest taasilmnenud tunnused olid kadunud juba mitu põlvkonda tagasi. Atavismi teeb võimalikuks see, et kunagi esivanematel esinenud tunnused on peidetult DNAs, kuid nende avaldumine surutakse dominantsete alleelide või teiste tegurite toimel maha; atavismi korral aga mahasurutud geenid mingil põhjusel avalduvad. Atavismi tunnused on näiteks saba esinemine inimesel, vaalade tagajalgade taasesinemine, külgmiste varvaste taasilmumine hobustel jpt.

 

laupäev, 4. november 2023

Hingedepäev


 Lauri Räpp kirjutas hingedepäeva mõtiskluse 2.novembril 2023

Kuidas teil seal läheb? Sealpool pilvepiiri. Teiselpool nähtamatut silda. Millist värvi on seal õhk ja kuidas mööduvad teie päevad?

Meil, siinpoolsetel pole vist mõtet rääkida, kuidas meil lood on. Teate ju niikuinii. Ja näete. Itsitate, kui arvame, et me elus siin sünnivad veidrad juhused ja kokkusattumused. Need kõik on ju teie sätitud, onju. Elate ja tunnete kaasa kui meil on raske, süstite meisse lootust kui tunneme end lootusetuna. Vahel tunnemegi ja ka see on okei.

Ometi me räägime teiega ja teile. Vanade fotode ees, süüdatud küünalde valgel, teie ihu viimse maise puhkepaiga juures. Nii hoiame teid elus. Ja teie meid. Kõik käib ringiga.

Täna on hingedepäev. On täiesti okei öelda, et kuigi te olete elus me mälestustes, mõtetes, fotodel ja lugudes, on vahel tunne, et ma pudenen suurest igatsusest tuhandeks nähtamatuks tolmukübemeks.

Aga see on okei.

Igatsus on hinge loomulik osa, mida ei tasu peljata, kui ta on ilus. Lihtsalt mõni igatsus on valus ja ilus ühekorraga. Siis, kui puudutused jäävad igaveseks kättesaamatusse kaugusse, ent hing on ometi teise südame kõrval. Hingeside on nähtamatu, kuid katkematu.

Aga mu ja meie eludes on piisavalt igatsusi, mis ilusad. Seesugused, mil süda on justkui kümme tuhat kilomeetrit kallitest eemal. Igatsed, sest pole nii ammu teineteist päriselt näinud. Eriti tugeva hingesideme puhul võib „nii ammu“ tähendada vaid mõnda päeva.

Ilus igatsus paneb unistama. Valus igatsus tekitab aga soovi unustada. Ja nii meie -siinpoolsed – muudkui käime oma päevateed ja öiseid radu. Püüame unistusi ja soovime unustada. Vahel unustame unistada ja siis leiame end kesk unistusi. Sel teel olles kanname kaasas teadmist, et iga ihu saab kord tuhaks või mullaks, kuid hing on lüli katkematust ahelast.

Mu tänast päeva saadab üks mu kirjutatud tekst. See on sinust ja sulle, aga ka sinust ja sulle samuti. See on kõigile sealpoolsetele. Pilvepealsetele.

mul aeg on minna

sa ära nuta

ma lähen sinna

kus aeg ei rutta


seal hingehaavad

paranevad

valud vaevad

ununevad


kuigi aeg siit

viib mu näo

me vahel niit

mis eal ei kao


nii olen mõtteis

pilvedes

ja tulen tuultes

vihmavees


mu salamärke

silmas pea

nii leiad elus

kõik mis hea



Rahumäe surnuaial hingedepäeva õhtul 2023


reede, 3. märts 2023

Ajaloolisi pärimusleide

Imeline rahvarõivaleid aastasadade tagant


Dagö - Hiiumaa



Nuckö - Noarootsi


Runö - Ruhnu


Worms - Vormsi


Wichterpal und Rogö - Vihterpalu ja Pakri



Worms - Vormsi

 

neljapäev, 10. november 2022

Minevikupuudutus

 

Mõista, mõista… eesti rahva mõistatusi

Maren Toom | Vilma Metstak


Mõistatuste väljamõtlemist ja mõistatamist on inimesed harrastanud juba igiaegadest peale. 

Vanasti arvati koguni, et teatud aegadel on mõistatamisel imejõud. 

Nii mõistatati palju näiteks sügistalvel, sest usuti, et siis sünnib lammastel tähnilisi tallekesi 

ja lehmadel kirjusid vasikaid. Selleks pidid mõistuütlemisi ära arvama just naised. 

Veel usuti, et mõistatamine võib ära hoida „lusikate kadumise“, see tähendab – toidu lõppemise majast.

 

Mõistulood oli nutikuse proovikiviks ja meeldivaks ajaviiteks, 

aga nendega võis tegelda ka kergemaid töid tehes, kui rohkem inimesi koos oli:

talveõhtuti rehetoas kedrates ja kududes, enne tule süütamist videvikku pidades, talgutel, pulmas ja mujal.





Kategooria:Eesti mitteilukirjandus|Laste- ja noorteraamatud|
ISBN:

9789916173169

Köide:Pehme köide
LK:

144

Ilmumiskuupäev:

11.11.2022

Aasta:2022
Kujundaja:Tõnis Kipper
toimetaja:Anna-Stina Poobus
Kalli tädiga kahasse ilmus meil 2 osa mõistatusi aastal 2004 (näha allpool). 
Sel suvel võeti minuga ühendust kirjastusest Tänapäev ja küsiti, kas olen huvitatud kordustrükist.
See on nüüd ilmunud, aga ma ise pole veel näinud. Nii põnev!


kolmapäev, 8. detsember 2021

Kaunis lumerohke ja paukuva pakasega jõulukuu on käes

  Lugesin Halleluuja blogis olevat 6.detsembri postitust:

,,Aga tegelikult pole ju midagi viga, eks ole. Kõik on normaalne, elu liigub nagu rattakett lülihaaval üle hammasrataste ja hoog on justkui sees. Allamäge läheb ikka kiiresti, tempo tõuseb ja pilgul pole enam pidet, teeääred on üks triibuline tapeet puha. Mitte midagi ei jõua teha, ei taha teha ja ei oska teha....''

Kuidas nii, et ka teised inimesed mõtlevad samamoodi kui mina? See ei tee küll enda olemist kergemaks, aga vähemalt ei saa ennast ka hiiglama originaalse või õnnetuna tunda.

Tapeedist nii palju, et panin 2 sorti nostalgiatapeete 10 sendiga osta.ee-sse, äkki keegi ikka tahab, nad meie elamises juba üle 20 aasta tolmu kogunud. Tapeedid leidsid endale uue kodu 35 sendi eest, aga uhkeldavad varsti kellegi koduseinas.


Kuldne ja lilleline ei kuulu enam ammu minu värvi- ja mustrigammasse, kujunduses sobivad mulle ainult beež, hall ja valge, riietuses peamiselt must ja hall. 

Ja milline minek on veel eelmise põlvkonna Tarbeklaasi vaasidel, kui ainult oleks, mida veel osta.ee-sse müüki panna, sellega teeniks praegu kena toiduraha.

                                           Pulmadeks kingitud pokaalid leidsid endale uue kodu

Panen siia pilte Tarbeklaasi popimatest vaasidest, pidin nende tundma õppimiseks mitmeid Tarbeklaasi vanu katalooge alla laadima ja neid tublisti lehitsema. Ja mina, rumaluke, andsin kõik need Tarbeklaasi vanad liuad, klaasid, vaasid ja kausid niisama, tasuta, Spungis ära, ise veel imestasin, et inimesed tulid vahel lausa samal päeval järele, kui olin tasuta äraandmise kuulutuse üles pannud. Siis vaatasin imestusega nende asjade hindu osta.ee-s ja ausalt öeldes ajab mu rumalus mind ahastama. Aga allpool siis kenasid nõukogudeaegseid nõusid.

Mirjam Maasika vaas ,, Aiva'' leidis endale osta.ee-s uue omaniku







Vaas ,,Saialill'' leidis endale uue kodu


Vaas ,,Kassikakk'' on praegu mitmes erinevas värvitoonis müügis 250-ga.



Minu oma on punase ja valgega (umbes nagu fotol)  ja jääb praegu veel meie koju


Vaase ,,Alla´´ on mul 7 erineva kõrguse ja suurusega, 
kuna nad on kenad valged,
 jätan veel enda kasutusse



Vaase ,,Pesa'' on mul 2 erinevat suurust, jäävad ka veel koju




Vaas ,, Urve'' sai endale uue kodu





Vaas ,,Laura'' sai endale uue kodu



                                                               Tuhatooski läks teise koju



Vaas ,,Žaboo''
Hetkel hind 205, aga ilmselt tõuseb veel. Mina andsin sellise tasuta ära.





Eino Mäelti vaas ,, Aster'', andsin tasuta ära


Vaasi ,,Märtsikelluke'' meie peres pole olnud, hetkel hind 220


Vaasi ,,Rosita'' andsin ära tasuta


Vaasi ,,Kurekell'' andsin ära tasuta


Kõige populaarsem tundub olevat Tiia-Lena Vilde vaas ,,Sammal'', 
seda pole meie peres olnud