Homme juba jõulud käes

Novembri viimane nädalavahetus....

 

....jõudis kuidagi väga kiiresti kätte.

 November on imekombel kohe läbi!

Kaamost on kergem taluda, sest lumi tuli maha.

Novembris tuli talv

 

19.novembril sadas kenasti ja 20.novembril natuke isegi tuiskas.

Maakodu ümbrus sai valgeks ja puud olid lumega kaetud.

Aga Tallinnas saabus talv alles 21.novembri hommikuks.

Veealune kuu

Veealune kuu

 

Mul on praegu

Just selline õõvas tunne

Sest täna paistab taevas

Veealune kuu

No õigupoolest

Ta ei paistagi ju taevas

Ta paistab

Sügavas mustas jões

Ja viimane käepuudutus

Mu maakodu aias

Sel sügisel

Sügisastrite vahel

Oli läbipaistvaks pehkinud

Soomustega

Ussinahk

 

 

Kirjutatud 19. oktoobril 2022 

Novembri meeleolud

Kolmandik novembrist möödas ja päeval on õues pluss 12 -13 kraadi sooja.

Praegu, kui on õhtul kell 23.00, on õues 10 kraadi sooja.

Uskumatu novembrisoojus!

Minevikupuudutus

 

Mõista, mõista… eesti rahva mõistatusi

Maren Toom | Vilma Metstak

Mõistatuste väljamõtlemist ja mõistatamist on inimesed harrastanud juba igiaegadest peale. 

Vanasti arvati koguni, et teatud aegadel on mõistatamisel imejõud. 

Nii mõistatati palju näiteks sügistalvel, sest usuti, et siis sünnib lammastel tähnilisi tallekesi 

ja lehmadel kirjusid vasikaid. Selleks pidid mõistuütlemisi ära arvama just naised. 

Veel usuti, et mõistatamine võib ära hoida „lusikate kadumise“, see tähendab – toidu lõppemise majast.

 

Mõistulood oli nutikuse proovikiviks ja meeldivaks ajaviiteks, 

aga nendega võis tegelda ka kergemaid töid tehes, kui rohkem inimesi koos oli:

talveõhtuti rehetoas kedrates ja kududes, enne tule süütamist videvikku pidades, talgutel, pulmas ja mujal.

Kategooria:	Eesti mitteilukirjandus|Laste- ja noorteraamatud|
ISBN:	9789916173169
Köide:	Pehme köide
LK:	144
Ilmumiskuupäev:	11.11.2022
Aasta:	2022
Kujundaja:	Tõnis Kipper
toimetaja:	Anna-Stina Poobus

Kalli tädiga kahasse ilmus meil 2 osa mõistatusi aastal 2004 (näha allpool). 

Sel suvel võeti minuga ühendust kirjastusest Tänapäev ja küsiti, kas olen huvitatud kordustrükist.

See on nüüd ilmunud, aga ma ise pole veel näinud. Nii põnev!

Imeline tapeet - kuusemets udus

Ka teine magamistuba hakkab ilmet võtma

 19.novembriks sai kogu toas tapeet pandud.

Palju on vaja liiste panna ja mõned seinaosad valgeks värvida.

Siis saab põranda kallale asuda.

Simunapäev - 28.oktoober

28.oktoober on simunapäev.

"Siim teeb sillad soode pääle, madalate maade pääle, mardile maale tulla."

Siim on sillaehitaja, sügise ja talve vahel, meie ja kõigi nende vahel, kes juba säälpool...on ju hingedeaeg ja neil luba siiapoole käima tulla. Ehk siis ka sillad abiks-

Ja ongi meie elus nii, et osad ehitavad sildu, osad lammutavad.

Päevasündmustele mõeldes meenus üks väga tuntud lugu jutumaailmas.

Vana Jack pidas väikest talu ja tal oli üks hea naaber.

Nad olid terve elu sõbrad olnud. Ja nüüd, kui nende abikaasad olid siit ilmast lahkunud ja lapsed kodust välja kasvanud, jäid neile ainult nende talud… ja sõprus.

Kuid siis juhtus, et ühel päeval läksid nad riidu. Esimest korda elus. Ühe äsjasündinud ja eksinud vasika pärast.

Jacki lehma vasikas oli läinud Jacki naabri maale ja seetõttu pidas too seda enda omaks. Aga Jack nägi kohe, et see oli nagu kukkunud lemmiklehma suust.

”See on minu oma,” ütles ta.

Naabrimees väitis, et hoopis tema oma.

Noh, nad olid mõlemad pisut kangekaelsed ka ja nüüd oli see hea võimalus seda välja näidata. Nii nad lihtsalt lõpetasid üksteisega suhtlemise ja rääkimise.

Möödus nädal.

Ühel hommikul koputati Jacki uksele.

Seal seisis tööriistakotiga noor mees. Tal oli lahke hääl ja tumedad sügavad silmad ning ta ütles: „Olen puusepp ja otsin tööd. Võib-olla on teil mõni väike töö pakkuda?”

Jack kutsus mehe kööki, pakkus süüa ja juua.

Nad sõid ja rääkisid, ja siis ütles Jack: "Mul on jah üks pakiline töö sulle. Minul on naaber. Üks jonnakas ja kangekaelne vanamees. Mina ei taha teda ega tema talu silmaotsaski enam näha. Ehita meie vahele  üks suur ja  suur kõrge aed!"

Ja puusepp ütles: "Noh, kui teil on materjali ja naelu, siis ma saan ehitada tõesti midagi, mis teile meeldib."

Puusepp hakkas tööle. Ta töötas ladusalt ja kiiresti. Mõõtis, saagis ja naelutas.

Oli juba päikeseloojangu aeg, kui vana Jack vaatama läks, kaugel meistrimehe töö kah on. Aga...Jack jäi üllatusest seisma, sest seal polnud kõrget aeda!

Seal oli sild, mis kulges ühe mehe maa servalt teisele! Sellel olid käsipuud ja kõik – tore töö – ja mis veel! Naabrimees tuleb joostes üle silla, sirutab käe välja ja hüüab:„Jack, sa oled üks tore mees! Mina poleks kunagi suutnud seda teha. Aga mul on nii hea meel, et saame seda silda mööda jälle sõpradeks.

Ja tead, see on sinu vasikas küll, noh... ”

Ja Jack surus naabrimehe kätt ja koos vaatasid nad äsja ehitatud silda - hästi tehtud, midagi pole öelda!

Samal ajal hakkas puusepp oma tööriistu kasti panema, tõstis need siis õlale ja hakkas minema. Jack hüüdis: "Oota, oota, ära mine ära! Mul on veel palju tööd sulle pakkuda…”

Puusepp naeratas ja ütles: „Ma tahaksin edasi jääda küll, Jack, aga ma ei saa. Mul on veel palju sildu vaja ehitada."

Nii ta kõndis edasi ja nii ta ehitab neid sildasid ikka siin ja sääl.

Küll väga tuntud lugu, aga tundub, et mõnele inimesele ikka õigel ajal jutustamata jäänud... 

Simunapäev on rahvakalendris üldiselt üsna vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmaga seotud vanasõna - Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.

Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks. Sakslastel on simunapäeval keelatud ketrustööd, lätlastel lõpeb hingedeaeg.

Oktoobrikuud on nimetatud ka simunakuuks ja kolletuskuuks. Simunapäev kuulub talve alguspäevade loendisse. Siitpeale oodati jääkatte tekkimist ja talveteede kujunemist.

Oktoober minekul ja talveaeg tulekul

 

Homsest saab jälle tunnikese kauem magada, sest öösel keerame kella tunni võrra tagasi.

Kohe on algamas hingedekuu.

Paar viimast päeva on olnud nii halli taevaga ja tugeva vihmasajuga, et 

pea viimane kollane leheke puu otsast on alla tulnud 

ja algabki kõige masendavam aeg - pimeduse, pori ja vinge tuulega.