Tean juba pikemat aega, et mul on liiga palju asju ja hoian end kirikupoodides tagasi, et neid mitte juurde osta, õigemini, et osta ainult väga ilusaid vanu nõusid ja käsitööesemeid, ilma milleta oleks kurb elada.
Need ajaloohõngulised esemed lihtsalt rõõmustavad mu südant.
Õnneks olen märganud, et olen muutunud nö kriitiliseks vintage-ostjaks, kas tegu on sellega, et olen end ´´täis ahminud´´, juba pea 10 aastat neid asju ostnud , või et mul on juba peaaegu kõik ära ostetud, mis minu jaoks mingit väärtust on omanud, ja muidugi põhjus, et kappi ja sahvrisse enam palju juurde ei mahu.
Naudin neis poodides ja antiigilaatadel käimist, asjade vaatamist ja kaalutlemist, et kas vajan just seda, mida pakutakse või ei suuda soodsast ostust loobuda.
Mind kõnetab nende asjade ajalooline taust ja hämmastav disain, mis pea 100 aastat vana.
Esmakordselt ostsin vana Ungari päritolu kausi, eelnevad on olnud inglise, saksa, tšehhi, soome, rootsi, belgia või norra päritolu.
Kuidas jätta kirikupoest ostmata imeline käsitsi heegeldatud suur pitslina,
mis rõõmustab mind maakodu laual terve suve?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar