Tõnisepäeval sula väljas

Taliharjapäev 14. jaanuaril alustab kalendripühade rida, 

mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) 

ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, 

et sellest päevast liigub aeg kevade suunas.

Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Suur sula, nii et räästad sorinal jooksevad,

 on aga väljas täna, tõnisepäeval,17. jaanuaril.

Tõnisepäev (ka jõuluemapäev) on eesti rahvakalendri tähtpäev, 

mida tähistatakse 17.jaanuaril

(aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918. aastal).

Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. 

Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema.  

Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. 

Tõnisepäeva söögiks oli seapea või seakõrvad: siis pidid sead sigima.

Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: 

tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini 

ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.