Süütame akendel küünlad. Meie perest viidi tol päeval vanavanaema, vanaonu ja tema naine. Vanavanaema tagasi Eestisse ei jõudnud enam tulla ja vastuseks järelepärimisele Venemaa arhiivist, kirjutati, et tema surmatunnistust ei leitud. Seega puhkab minu esiema tundmatus kohas tundmatus hauas, keegi pole tema haual kunagi käinud ega tea isegi tema surmakuupäeva. Kommunismiohvrite memoriaali seinale lisatakse tema nimi sel suvel, see on minu töörõõm, et ta nimi sinna lisatakse. Jõudsime õigeaegselt talle pidada väheses järeltulijate ringis mälestusteenistuse Jõelähtme kirikus veebruaris, enne pandeemiat. Praegusel hetkel oleks see rahvakogunemine pidanud ära jääma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar