III osa Läänemaa avastusretkedest
Puise poolsaar asub Läänemaal, jääb Haapsalust lõuna poole
Puise nina Läänemaal
Mõned huvitavad kivid
Adruvallid aprillikuisel rannal
Koerad tunnevad mõnu mereveest ja meretuultest
1944 Eestist põgenenute mälestuskivi,
kellest paljud ei jõudnudki uude randa,
vaid puhkavad merehauas
Puises avatud mälestusmärk pole pühendatud ainult neile, kes
siit läksid, vaid kõigile:
“Sellel monumendil ei ole pealkirja. Pühendame selle
neile, kes läksid, neile, kes merel hukkusid, neile, kes jäid ja kannatasid
repressioonide tõttu, sõjameestele, kes hoidsid rinnet Sinimägedes ja mujal
ning tegid sellega põgenemise võimalikuks, meeste mälestuseks, kes läksid
metsadesse ja võitlesid veel aastaid.''
2020.aasta sügisel saab kivi Seaküla Simsoni loodava
pronkskuju mere poole suunduvast emast ja tütrest.
22. septembril 1944 Läänemaale Põgarisse jõudnud ja Põgari palvemajas viimase istungi pidanud EW valitsuse liikmetest üle mere pääses ainult riigisekretär Helmut Maandi, kes viis endaga kaasa ka Riigi Teataja numbri valitsuse moodustamise otsusega ning sellega tagati Eesti riiklik järjepidevus.
Rannaheinamaade tüüpiline asukas - kadakas
Breti kivi Puise ninal.
/Läänemaal püüavad pilku Breti kividena tuntud kivisse
tahutud sõnumiga rändkivid. Omapärase eneseväljendusvormi taga on Albert
Kallasmaa, keda küll rohkem Bretina teati ja tunti kui ühesilmset
lombakat veidrikku, kes vastamata armastuse südamevalu poepidaja Lehti vastu igaveseks
ajaks kivisse talletas. Ühena kuulsatest kividest leiab Läänemaalt Puises
teepervel Armastuse kivi, kus all nurgas dateering 1960/
Lõpetuseks laenatud pilt aastast 2008
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar