Kevadine pööripäev: tuul teeb pööripäeval pesa

Sel aastal laupäeval, 20. märtsil, kell 11.37 algas kalendrikevad. 

Aeg kaldub nüüd jõudsalt valguse ja soojuse poole. 

Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. 

Kas just kase otsa tuulepesasse, aga püsivasse ilmakaarde küll.

Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaarega. 

Sel aastal on lumehangest võetud esimesed vahtramahlad ja leitud lumikellukesed, kuuldud esimesed kuldnokad ja kiivitajad.

Maakeeles nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti:

päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd.

Õigupoolest päev kevadel ei pööragi.

Rahvatarkus teab, et päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sügisene pööripäev maarahva pärimuses kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. 

Kui otsida rahvakalendrist kevade algust tähistavat päeva, siis võiks selleks olla marjapunapäev (25.03). Just selle päevaga on seotud enamik ilmaendeid, taigasid ja kombetalitusi, mis puudutavad eelolevat kevadet.

Foto: Sarapiku talu blogi

Kevadine ja sügisene pööripäev on nö poolpööripäevad, mis aitavad peamiselt ennustada eeloleva aasta ilmasid. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. 

Üldiselt usutakse, et kust kandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab külmast või kõvast kaarest puhuv tuul külma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.

Selleaastase pööripäeva ilmakaart lubab pehmet lõuna-edela tuult ja seega ennustab tuul sooja kevadet ja suve. 

https://www.maavald.ee/uudised/uudised/pyhad/4843-200310227-2014-tuul-teeb-pooripaeval-pesa