Eesti kirjanduse päev

 

                                                EESTI KIRJANDUSE PÄEV, 30. jaanuar

Eesti kirjanduse päev on kõige uuem tähtpäev eesti tähtpäevakalendris. Riigikogu otsustas seda tähistama hakata 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval.

Eesti kirjandus on algupäraselt eesti keeles loodud kirjandus nii Eestis kui ka igal pool maailmas.

Päevaga soovitakse väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.

Kirjandus ei õpeta otse, vaid õpetab maailma mõistma salakavalalt, selles on ta võlu. Ja ei maksa kurta, et ei taha lugeda – kui juba selle teksti läbi lugesid, oledki ju lugeja.

Head eesti kirjanduse päeva!

Hoiame ja väärtustame kodumaist kirjandust.

Ja mis peamine, loeme raamatuid 📖

Eesti kirjanduse päev algab lipu heiskamisega Pika Hermanni tornis kell 8.36, Toompeal kõneleb president Alar Karis ning antakse üle tunnustus aasta kirjandusõpetajale.

Sellel päeval pole veel traditsioone, aga siin on mõned soovitused, mida saaks tänasel päeval teha:

Mõtle, mis oli su lapsepõlve lemmikraamat 

Kui kirjanikud on öelnud, et ei päevagi ühe lehekülje kirjutamiseta, siis proovi ise täna lugeda vähemalt üks lehekülg.

Mine sõbrale külla ja vii kaasa koogi või kommi asemel maiustamiseks raamat.

Hakka juba täna mõtlema jõululuuletuse kirjutamisele.

KÜLL MUL ON HEA MEEL, ET MINU ELUAJAL SELLINE TORE PÄEV LISANDUS!

Mida saaks üks kirjanduse õpetaja veel tahta? Sest head õpilased mul juba on, kes usinalt raamatuid loevad, neid sõnaosavalt analüüsivad ja arutlevad nende üle ka suulises klassiarutluses. Ja mõnest kirjandist, projektist või klassis ette loetud raamatust endast saab legend või unustamatu mälestus.

Presidendi kõnest:

Täna on Eesti kultuuriloos märgiline päev – me pühitseme riikliku tähtpäevana eesti kirjandust, meie kultuuri üht olulisimat alustala. Vaid eesti kirjanduse kaudu sünnib eesti vaim ja mõte, areneb ja säilib meie keel, antakse just meid ümbritsevale nimi, sõnastatakse eestlase sees toimuv, meie lugu. Mitte kusagil mujal see ei sünni ja mitte kellestki teisest kui meist see ei kõnele.

Me peame oma kultuuri ja loojaid hoidma, sest ühele väiksele kultuurile pole omakeelne ja –meelne kultuur kunagi iseenesest mõistetav. Olgu täna toimuv eesti kirjanduse päev meile selle ülesande meeldetuletuseks.