Jaagupipäeval

Jaagupipäev - 25. juuli

Jaagupipäev (Jakobi päev) on kesksuvepüha, heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum.

 Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ja see pole maitsev. 

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. 

Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. 

Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid, üldiselt oli aga kapsaaeda minek keelatud. 

See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.

19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka.

Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma.

Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise.

Rituaalsed toidud: uudseleib ja uudsepuder, värske kartul ja kala.

Töökeelud: keelatud oli maasikate korjamine – jääd uniseks.