Sigrid Rausing (Rootsi-Inglismaa) Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti
kolhoosist
2014 Kirjastus Äripäev 264
lk Tõlkija inglise keelest Ivika Arumäe (klassiõde, hea tõlge).
Dokumentaalkirjandus? Mälestusteraamat?
1993. aastal saabus noor
antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma
doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist
nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil
Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm
ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid
ja vannitube kaunistati tühjade šampooni-pudelitega. Rausingut hämmastab Eesti
metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii
looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub
põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude
repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Autorist: Rausing on Rootsis sündinud
sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühend-kuningriigi 100
kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet
nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on
kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning
Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema
vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.
Tegemist on teosega, mis
kirjeldab – ja tekitab – võõristust. See on võõra võõristus, kes ei taha või ei
saa päriselt siseneda maailma, mida ta uurib. Veel enam, see on võõristus
keskkonnas, kus samal ajal otsivad kohalikud ise viisi, kuidas võõristada
omaenda eilset normaalsust. Vaesus on raamatus peaaegu teise peategelase
staatuses. Hirmu vaesumise ees ja häbi selle pärast saab uputada erinevatesse
teadvuse ja tundlikkuse tuhmistamise viisidesse alkoholist üldise vaimse
kuhtumiseni.
https://kultuuritarbija60.blogspot.com/2014/07/sigrid-rausing-koik-oli-suureparane.html
https://sehkendaja.wordpress.com/2014/04/18/14-sigrid-rausing-koik-on-suureparane-malestusi-eesti-kolhoosist/
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69761735/koik-on-suureparane-malestusi-eesti-kolhoosist-ehk-vestlus-sigrid-rausingiga
https://kultuur.err.ee/302194/arvustus-rikkus-kui-patoloogia
Eesti Ekspress, nr. 38, 17
september 2014 vestlus Sigrid Rausingiga
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20140917.2.35.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
Intervjuu autoriga:
https://arvamus.postimees.ee/2616150/kulm-ja-tuhjad-sampoonipudelid-eesti-antropoloogi-terava-pilgu-all
Minu märkmed:
Indoeuroopa keelte hulka
eesti keel ei kuulu ja selle grammatika on nii keeruline, et tundub, nagu saaks
niisugune keel olla välja mõeldud ainult kaugel põhjas, kus hõimupealikel ja
need abilistel on pikkadel talveöödel olnud lõpmatult aega, et oma keelt
keerukamaks ihuda. (74 a)
Lk 100 blasfeemiaseadused. Eesti keeles on blasfeemia ,,pühaduseteotus", väljamaises kõnepruugis
pigem nagu jumalapilkamine, jumalaeitus, endale jumalike omaduste omistamine,
usujuhi solvamine või tema suhtes lugupidamatuse ülesnäitamine, teinekord ka
jumala nime kõvasti väljaütlemine, vandumine ja hulk muid tegevusi, millega
privilegeeritud vaimulikuseisus ja muud võimukandjad saavad piirata inimeste
mõtte- ja sõnavabadust, kaitsta end kriitika eest, tõsta end väljapoole
kritiseeritavate hulgast.
Raamatuid peidetakse,
saladusi hoitakse hoolega ja lootused luhtuvad, kultuuriline vaesus põimub läbi
materiaalse vaesusega. (lk 101 k)
Sionism on
rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad
Iisraeli. Mõiste "sionism" võttis 1890. aastal kasutusele Viini
õpetlane Nathan Birnbaum. (102)
Egalitaarne
võrdsustav, võrdväärsust taotlev, nt egalitaarne haridus. Vastand elitaarne.
(103 ü)
Kui autor hakkas eesti
keelest aru saama…. – ja äkitselt sain ma kõigest aru. Korraks tundus, nagu
oleks mulle kingitud maagiline võime mõista lindude keelt; mõista seda, mille
kohta mu sisetunne ütles, et tegelikult ei tohiks ma seda mõista –
tesitsugususe eksootilise kattekihi alt hakkas paistma teistmoodi maailma
banaalsus.
Banaalne labane,
maotu, äraleierdatud, lame. Banaalne nali. (lk 191 ü)
…kui erinevad on teadmised –
konkreetsed teadmised, kuidas lehma lüpsta või sbulakoortega mune värvida, ja
kogemuslikud teadmised, nagu näiteks see, kui teravalt ja tugevalt kaseviht
saunas lõhnab. Mõtlesin ka sellest, kuidas tähendused kuhjuvad, ja kujunditest,
mis seostuvad vaesusega: puupliidid, kitsad raudvoodid, vanad riided, lööve laste
suu ümber, vet täis plekkämbrid, pruunid kuivanud seebitükid, kartulid ja kapsas.
Vaevase eluga kaasnev viin, tõmmud kortsulised näod, klaasistunud pilgud, kehaga
ühte sulavad riided, punased ja lõhenenud räpased käed. Kõik need sõnad on nii tähendusrikkad,
kui sa oled seda kõike tegelikus elus näinud ja sellega koos elnaud, ning täiesti
tähenduseta, kui ei ole. Alles nüüd, nii palju aastaid hi8ljem, hakkab sõnadest
tähendus tasahaaval välja nõrguma. (lk 196 a)
Eesti toidu puhul kehtis samasugune
ühetaolisus kui muudegi Eesti asjade puhul: eesti keeles kasutati ikka ja jälle
ühtesid ja neidsamu fraase, eestlaste korterites olid ühtmoodi sektsioonkapid ja
diivanid, nende kolhoosid olid kõik üsna phesugused, samamoodi nende riided, soengud
ja välimus. Erinevused kerkisid esile peamiselt kitsikusse sattudes: võimetus enesega
toime tulla, haaknõeltega kokku pandud riided, pesemata juuksed ning vaeste korterite
läppunud õhk. (198 ü)
Autori järelsõna reisist 10 a
hiljem koos abikaasaga samu paiku külastades.
Kronoloogia Eesti ajaloost 13.-14.saj. kuni 2008. Tänusõnad.
Kokkuvõtteks:
Igati väärt lugemine, kuigi pole narratiivi, sest tegu on dokumetaalproosaga. Pean ütlema, et mina nii ränka olukorda, vaesust, mustust, räpasust pole kunagi tundnud. Elasime küll ka maal, sovhoosis, ja tagasi Tallinnasse tulime perega aastal 1994. Aga ei meenu midagi koledat või eriti ränka viletust ja taoti nälga sellest ajast. Või oli just see õnn, et elasime maal, ei tea me seetõttu midagi Tallinnas võimutsenud maffiast ega kuritegevusest.