Sigrid Rausing ,, Kõik on suurepärane.Mälestusi Eesti kolhoosist''

Sigrid Rausing (Rootsi-Inglismaa) Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist

2014 Kirjastus Äripäev 264 lk Tõlkija inglise keelest Ivika Arumäe (klassiõde, hea tõlge).

Dokumentaalkirjandus? Mälestusteraamat?

1993. aastal saabus noor antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampooni-pudelitega. Rausingut hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Autorist: Rausing on Rootsis sündinud sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühend-kuningriigi 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.

Tegemist on teosega, mis kirjeldab – ja tekitab – võõristust. See on võõra võõristus, kes ei taha või ei saa päriselt siseneda maailma, mida ta uurib. Veel enam, see on võõristus keskkonnas, kus samal ajal otsivad kohalikud ise viisi, kuidas võõristada omaenda eilset normaalsust. Vaesus on raamatus peaaegu teise peategelase staatuses. Hirmu vaesumise ees ja häbi selle pärast saab uputada erinevatesse teadvuse ja tundlikkuse tuhmistamise viisidesse alkoholist üldise vaimse kuhtumiseni.

https://kultuuritarbija60.blogspot.com/2014/07/sigrid-rausing-koik-oli-suureparane.html

https://sehkendaja.wordpress.com/2014/04/18/14-sigrid-rausing-koik-on-suureparane-malestusi-eesti-kolhoosist/

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69761735/koik-on-suureparane-malestusi-eesti-kolhoosist-ehk-vestlus-sigrid-rausingiga

https://kultuur.err.ee/302194/arvustus-rikkus-kui-patoloogia

Eesti Ekspress, nr. 38, 17 september 2014 vestlus Sigrid Rausingiga

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20140917.2.35.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------

Intervjuu autoriga:

https://arvamus.postimees.ee/2616150/kulm-ja-tuhjad-sampoonipudelid-eesti-antropoloogi-terava-pilgu-all

Minu märkmed:

Indoeuroopa keelte hulka eesti keel ei kuulu ja selle grammatika on nii keeruline, et tundub, nagu saaks niisugune keel olla välja mõeldud ainult kaugel põhjas, kus hõimupealikel ja need abilistel on pikkadel talveöödel olnud lõpmatult aega, et oma keelt keerukamaks ihuda. (74 a)

Lk 100 blasfeemiaseadused.  Eesti keeles on blasfeemia ,,pühaduseteotus", väljamaises kõnepruugis pigem nagu jumalapilkamine, jumalaeitus, endale jumalike omaduste omistamine, usujuhi solvamine või tema suhtes lugupidamatuse ülesnäitamine, teinekord ka jumala nime kõvasti väljaütlemine, vandumine ja hulk muid tegevusi, millega privilegeeritud vaimulikuseisus ja muud võimukandjad saavad piirata inimeste mõtte- ja sõnavabadust, kaitsta end kriitika eest, tõsta end väljapoole kritiseeritavate hulgast.

Raamatuid peidetakse, saladusi hoitakse hoolega ja lootused luhtuvad, kultuuriline vaesus põimub läbi materiaalse vaesusega. (lk 101 k)

Sionism on rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli. Mõiste "sionism" võttis 1890. aastal kasutusele Viini õpetlane Nathan Birnbaum. (102)

Egalitaarne võrdsustav, võrdväärsust taotlev, nt egalitaarne haridus. Vastand elitaarne. (103 ü)

Kui autor hakkas eesti keelest aru saama…. – ja äkitselt sain ma kõigest aru. Korraks tundus, nagu oleks mulle kingitud maagiline võime mõista lindude keelt; mõista seda, mille kohta mu sisetunne ütles, et tegelikult ei tohiks ma seda mõista – tesitsugususe eksootilise kattekihi alt hakkas paistma teistmoodi maailma banaalsus.

Banaalne labane, maotu, äraleierdatud, lame. Banaalne nali. (lk 191 ü)

…kui erinevad on teadmised – konkreetsed teadmised, kuidas lehma lüpsta või sbulakoortega mune värvida, ja kogemuslikud teadmised, nagu näiteks see, kui teravalt ja tugevalt kaseviht saunas lõhnab. Mõtlesin ka sellest, kuidas tähendused kuhjuvad, ja kujunditest, mis seostuvad vaesusega: puupliidid, kitsad raudvoodid, vanad riided, lööve laste suu ümber, vet täis plekkämbrid, pruunid kuivanud seebitükid, kartulid ja kapsas. Vaevase eluga kaasnev viin, tõmmud kortsulised näod, klaasistunud pilgud, kehaga ühte sulavad riided, punased ja lõhenenud räpased käed. Kõik need sõnad on nii tähendusrikkad, kui sa oled seda kõike tegelikus elus näinud ja sellega koos elnaud, ning täiesti tähenduseta, kui ei ole. Alles nüüd, nii palju aastaid hi8ljem, hakkab sõnadest tähendus tasahaaval välja nõrguma. (lk 196 a)

Eesti toidu puhul kehtis samasugune ühetaolisus kui muudegi Eesti asjade puhul: eesti keeles kasutati ikka ja jälle ühtesid ja neidsamu fraase, eestlaste korterites olid ühtmoodi sektsioonkapid ja diivanid, nende kolhoosid olid kõik üsna phesugused, samamoodi nende riided, soengud ja välimus. Erinevused kerkisid esile peamiselt kitsikusse sattudes: võimetus enesega toime tulla, haaknõeltega kokku pandud riided, pesemata juuksed ning vaeste korterite läppunud õhk. (198 ü)

Autori järelsõna reisist 10 a hiljem koos abikaasaga samu paiku külastades.

Kronoloogia Eesti ajaloost 13.-14.saj. kuni 2008. Tänusõnad. 

Kokkuvõtteks:

Igati väärt lugemine, kuigi pole narratiivi, sest tegu on dokumetaalproosaga. Pean ütlema, et mina nii ränka olukorda, vaesust, mustust, räpasust pole kunagi tundnud. Elasime küll ka maal, sovhoosis, ja tagasi Tallinnasse tulime perega aastal 1994. Aga ei meenu midagi koledat või eriti ränka viletust ja taoti nälga sellest ajast. Või oli just see õnn, et elasime maal, ei tea me seetõttu midagi Tallinnas võimutsenud maffiast ega kuritegevusest.