Oktoobri meeleolud

Ja juba ootan lume tulekut, et pime novembrikaamos kergemini üle elada.

Esimene lumesadu juba oligi oktoobri keskel. 

Praegu aga öökülmad ja päeval ikka natuke plusskraade.

 

Ja algaski jälle uus sügis

   Reedel, suve viimasel päeval, oli 24 kraadi sooja ja terve päeva paistis päike. 

Mõnus oli veel õhtulgi, kui maale jõudsime. 

Ilmateatest oli ette teada, et laupäev, sügise alguse päev, on vihmane ja mitte üle 17 kraadi. 

Nii oligi. 

Aga õnneks lõppes vihm kell 17.00 ära ja päikegi tuli veel enne loojumist välja.

 Juunis sai ostetud tohutu hulk puid ja põõsaid.

Kaks elupuud sai juba enne seda ,,aiaprojekti´´  maha istutatud.

Väike ekskavaator kooris aialapilt rohukamara pealt. 

Alles tuli jätta kaks mustsõstrapõõsast, need ei oleks ümber istutamist üle elanud. 

Nüüd jõudis see töö jälle uude etappi. Saime istutatud 23 väikest puud ja põõsast. 

Kui need kastetud said, panime nendele ümber multši. Mõne ümber jätkus ka maakive. 

Nüüd on küsimus, mida teha järgmiseks - kas katta kogu ala multšiga või peenkillustikuga. 

Kumbki ei pidavat takistama umbrohu kasvu. 

Multš oleks kenam, aga mulle tundub, et killustik ehk hoiaks siiski rohkem umbrohu kasvamist ära.

Nii mõnigi põõsas või taim ajas juba nüüd, sügisel, uued pungad välja 

või hakkas teist korda suve jooksul õitsema, näiteks see valge lupiin siin.

Augusti viimane kolmandik

Viimane juulipäev

Juuli viimane päev. August kohe algamas. 

Floksid on aias täies õiteilus ja arooniamarjad on juba suured ja mustad.

Paljud taimed ootavad terrassil istutamist.

Rohukamar on pealt kooritud. Must geotekstiil ostetud.

Multš ootab kottides. Mida aga pole, on muld.

Juuli kohe läbi - elu maal

Keset aeda on suur songermaa. Pika mangumise peale saime naaberkülast kopamehe, kes 225 euro eest planeeritava uue aiamaa jaoks rohukamara pealt ära kooris.

Arvutasime kokku, et maalapp on 9 x13 ehk siis pea 120 ruutmeetrit.

Õnneks õunaaia pool on endiselt ilus ja rahulik. Eriti peale niitmist.

Keset lausvihma, äikese ja tormipäevi on vahel ilus ka sinist taevast näha.

Selliste vanade nahktugitoolide eluiga sai otsa ja need läksid koos puukoidest näritud kapi 

ja muu kogunenud prahiga lõkkesse. Oli üle pika aja tuulevaba päev.

Lõke kustumas ja prahist lahti saadud.

Aknalaual vaasis tilliõisikud ja väikesed laugud.

 

Aias on õitsema hakanud eelmisel aastal istutatud rododendron.

Ja pottides on kasvama hakanud ingver, näis, mis neist tuleb.

Ootame mulda, et 40 puud-põõsast ja 30 lille maha istutada. 

Aga sõelutud muld olevat otsa saanud ja nüüd istungi käed rüpes, 

isegi kasvuhoone vundamendi sisse ei saa lilli istutada, 

kuigi poeg kühveldas vana mulla välja. Ootame.

 

Jaagupipäeval

Jaagupipäev - 25. juuli

Jaagupipäev (Jakobi päev) on kesksuvepüha, heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum.

 Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ja see pole maitsev. 

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. 

Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. 

Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid, üldiselt oli aga kapsaaeda minek keelatud. 

See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.

19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka.

Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma.

Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise.

Rituaalsed toidud: uudseleib ja uudsepuder, värske kartul ja kala.

Töökeelud: keelatud oli maasikate korjamine – jääd uniseks.