Veel kord Rupi Kaur

kirjutamisega on nii et

ma ei mõista kas see parandab

või lõhub mind

järgmine kord

oma kohvi mustalt juues

tunned sa mõrudust

millesse ta su jättis

see paneb sind nuuksuma

kuid sa ei lõpeta joomist

olgu või

tema tumedam pool

parem ikka kui mitte midagi

ma ei tea mis tunne on elada  tasakaalukalt

kui olen kurb

ma ei nuta vaid kallan

kui olen rõõmus

ma ei naerata vaid säran

kui olen vihane

ma ei karju vaid põletan

äärmuslike tunnete juures on hea see et

kui ma armastan siis annan neile tiivad

aga ehk ei olegi see

nii hea sest

nad kipuvad alati lahkuma

ja sa peaksid nägema mind

kui mu süda on murtud

ma ei leina vaid

purunen

jää tugevaks läbi oma valu

lase sest võrsuda lilledel

nagu sina oled aidanud minul

kasvatada lilli enda omast

õitse kaunilt

ohtlikult

valjult

õitse hellalt

täpselt nii nagu vajad

lihtsalt õitse

sa kohtled neid nii nagu neil

oleks sama palju südant kui sul

aga mitte kõik ei saa olla nii

õrnad ja hellad

sa ei näe seda

millised nad on

vaid seda

kelleks nad võiksid saada

sa annad ja annad kuni

nad on sust kõik välja sikutanud

ning sa oled tühi

me kõik sünnime

nii kaunina

suurim tragöödia on

olla veendunud et me ei ole

sinu luule

ei seisne võimalikult paljudele

meeldimises

sinu luule

mõte on

meeldida su südamele

meeldida su hingele

selles kui aus

oled iseendaga

ja sa

ei tohi kunagi

vahetada ausust

kõnetavuse vastu

-kõigile noortele luuletajatele

tänan kõiksust

võtmast

kõike mida ta on võtnud

ja andmast mulle

kõike mida ta annab

-tasakaal

miski pole turvalisem

kui sinu hääl

mulle ette lugemas

    üksildus on märk sellest kui väga sa iseennast vajad

kuidas sa nii kergelt

inimestega saad lahke olla küsis ta

mesi ja piim nõrgusid

mu huulilt kui vastasin

see on sellest et inimesed ei ole

minuga lahked olnud

ma ei jätnud sind maha sellepärast

et ma enam sind ei armastaks

läksin ära sest

mida kauemaks jäin seda vähem

armastasin iseennast

ära näe vaeva klammerdumaks

selle külge mis sind ei taha

-jääma ei saa sundida

ehk on kõige kurvemad need

kes elavad oodates kedagi

kelle olemasoluski

ei olda kindlad

tulin terve selle tee

et sulle kõike seda anda

ent sa ei vaadanud sinnapoolegi