I osa Läänemaa avastusretkedest
Olles kodus, toas, istunud 8 päeva, otsustasin,
et lihtsalt tuleb loodusesse minna.
Ilm oli selleks suurepärane ja ka käik ise, valitud sõidusuund,
osutus suurepäraseks leiuks.
Käisime Põõsaspea neemel, Eestimaa loodepoolseimas tipus.
Vapustav avastus Eestimaal,
senikäimata kohad ja seninägemata vaated,
senisõitmata teed, üsna Tallinna lähedal (umbes 90 kilomeetrit),
veidike Nõvast edasi.
Ilus Spithami rand. Rannas veepiiril oli mere poolt lihvitud paekivi tükikestest riba.
Taevas oli imeliselt selge, sügavsinine ja päikseline
Kui koertega randa jalutasime, tõusis äkki meie ees püsti jänes
ja hüppas pikkade hüpetega oma teed.
Eks koerte ilmumine nii rahulikku miljöösse ehmatas teda vaesekest kõvasti.
(laenatud pilt, minule jänes niimoodi ei poseerinud)
Rannaäärsete puude all oli vesi.
Teerajad olid kaetud eile sadanud lumega
Tüüne sügavsinine märtsikuine meri.
Kuna jääd sel aastal merel polnud, oli meri juba täna kutsuvalt suvine.
Noarootsi poolsaare teed ja teeäärsed olid kaetud paksu lumekihiga,
kuigi ametlikult algas reedel kevad.
Suuremad maanteed olid lumevabad.
Rooslepa kirikaia värav.
Kabeli aknast paistis väike puurist.
Rooslepa kirik.
Muljetavaldavad kiviristid 17.-18.sajandist.
Kirikaed.
Rooslepa kabel.
Ja mõned ristidel olnud nimed.
Kirikutorn.
Kirikuuks.
Esimesed sellekevadised krookused kirikaias.
Päris neeme tipus oli Spithami majakas.
Läänemaal Noarootsi vallas asuv Spithami küla on vana rannarootslaste asundus,
mida ümbritseb marja- ning seenerikas männimets,
kalarikas meri ning linnuliikiderikas värske õhk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar