Angervaks

Sel aastal vohab kõikjal teede ääres ja kaugemal angervaks. 

Ma imestan, miks sellest tööstuslikult siirupit ei toodeta.

Näiteks Lätis, kus poest saab osta 

pihlaka, rabarberi, aroonia ja leedripuu siirupit.

ANGERVAKS

Kodumaiseks nõiarohuks kutsutud mesilõhnaline angervaks on just oma nupud avanud 

ja lausa kutsub oma tervistavat sisu tallele panema.

Angervaksa kasutamine toiduvalmistamisel on üha laienev trend. 

Värsketest õitest valmistatud siirupit saab kasutada nii jookide valmistamisel, 

aga ka kookide ja magustoitude maitsestamisel.

Angervaksa võib praegusel ajal leida kõikjalt. 

Natuke lääge ja natuke mõrkjas ja natuke mesine - maitsebukett on sama õrn nagu pitsiline õiski.

Põneva maitsenüansi annavad õied nt panna cottale või brüleekreemile, 

selleks tuleks õied koores läbi kuumutada ja siis välja kurnata. 

Peenestatud õisi võib panna nt koogitainasse või jäätisesse.

Ka lihtsalt joogivee maitsestamiseks nt koos mustsõstralehtedega sobib angervaks hästi. 

Angervaks lehti võib kasutada salatites. 

Praegu on parim aeg kasutada värskeid õisi ja lehti ning kuivatada talveks.

Kust leida

Angervaksa leiab niisketelt niitudelt, soisetelt metsadelt. 

Heades tingimustes sirgub taim kuni kahe meetri kõrguseks.

Üsna palju on angervaksa teedeäärsetel kraavidel, 

kus taime siiski toiduks korjata saaste tõttu ei tasu. 

Ürdist on leitud C-vitamiini, park­aineid, fenooliühendeid, eeterlikku õli, kõrgemaid rasvhappeid, salitsüülhappe estreid, vanilliini, värvaineid antotsüaane, glükosiide.

 1835. aastal eraldati angervaksa õitest esimest korda salitsüülhapet, 

millest siiski veel aspiriini ei tehtud.

Happe atsetüülimiseni ehk ravimina stabiilselt kasutuskõlblikuks muutmiseni läks veel aastaid. 

See õnnestus alles 1897. aastal, kui Saksa farmaatsiafirma Bayer patenteeris selle aspiriini nime all.

Vanarahva nõiataim 

Rahvasuus on angervaks tuntud ka nõiataimena. 

Vanasti joodi kuivatatud angervaksa õitest tehtud teed, kui oli vaja ravida külmetushaigusi. 

Ka aitas see tee leevendada erinevaid naistevaevuseid, 

alates nurgavoodi palavikust kuni valgevooluseni.

Angervaksa tallele panemiseks on mitmeid mooduseid. 

Üks lihtsamaid on korjata õisikuid ja panna kuivama. 

Hiljem saab neist imelist mesist teed.

Angervaksa siirup 

Selleks tuleb korjata paras hulk õisikuid ning panna need siirupisesse vette keema, 

arvestades näiteks 1,5 liitri vee peale kaks kilo suhkrut ja paarkümmend angervaksaõisikut.

Osad retseptid soovitavad lisada veel sidrunit, sidrunikoore tükki ja sidrunihapet, 

et mesist maitset veidi tasakaalustada.

Siirupil tuleb lasta jahedas kuni viis päeva maitse intensiivistumise eesmärgil seista.

Seejärel tuleks kurnata ning pudelitesse villida.

Säilitamise eesmärgil võiks keeduse korra veel üles kuumutada.